EL tõstis eurotsooni kasvuprognoosi

Teisalt paneb see analüütikuid küsima, kas praegune positiivne efekt võib kujuneda ka pikaajaliseks või on tegu üksnes lühiajaliste positiivsete muudatustega.

Prognoosis hoiatatakse, et tõenäoliselt mõjutavad Euroopa võlakriisi tulemusena tekkinud kõrge töötuse määr, suured riigivõlad, kehvad investeeringuid ning pangasüsteemi probleemid majandustulemusi siiski veel üsna pikka aega.

Viimase aja muudatuste taustal ennustatakse eurotsooni selle aasta majanduskasvuks 1,5%. Veebruaris ennustati 1,3%list kasvu. Euroopa Liidu majandus tervikuna peaks kasvama tänavu 1,8%, mis on 0,1% rohkem kui varasemalt ennustatud. Järgmise aasta majanduskasvu prognoos jäeti praegu samale tasemele: eurotsooni majandus peaks kasvama 1,9% ning Euroopa Liidu majandus tervikuna 2,1%.

Eurotsooni majanduse alustala on jätkuvalt Saksamaa, kelle majanduskasvu prognoosi tõsteti selleks aastaks 1,9%le. Saksamaa majanduses on tugev sisenõudlus, samuti tugev tööturg ja madalad intressimäärad.

Kiireimat majanduskasvu ennustatakse Iirimaale, kelle majandus peaks kasvama 3,6% võrra. Ka Hispaania majandus peaks tegema hoogsa kasvu – 2,8%. See-eest langetati Kreeka majanduskasvu prognoosi: 0,5%le varasemalt 2,5%lt.